Puidu Väärindamise Fookustippkeskuse (FTK) tutvustav üritus partneritele toimus 19. novembril 2024 TalTechi Mektory majas.
Puit on Eestile väärtuslik ja strateegiline ressurss, mille väärindamine aitab kaasa nii majanduse kui ka keskkonna jätkusuutlikule arengule. Puidu väärindamine on oluline nii ettevõtjatele, teadusasutustele kui ka avalikule sektorile, sest see võimaldab luua innovaatilisi lahendusi, suurendada konkurentsivõimet ja toetada rohepöörde eesmärke. Puidu ja selle kõrvalproduktide tõhusam kasutamine loob uusi võimalusi teadus-arendustegevuseks, aitab kaasa uute toodete ja protsesside väljatöötamisele ning pakub praktilisi lahendusi tööstustele.
Puidu Väärindamise FTK toob kokku valdkonna tippteadlased ja ettevõtjad, et edendada koostööd, arendada innovatsiooni ja luua tugevaid sidemeid teaduse ning tööstuse vahel. Üritusel tutvustati keskuse tegevusi, arendusvõimekust ja koostöövõimalusi, mis aitavad kaasa sektoriteülesele sünergiale.
Puidusektor – Eesti võimalus kasvuhoonegaaside vähendamisel ja ekspordituru kasvatamisel
Eesti puidusektor kätkeb endas märkimisväärset potentsiaali nii keskkonnamõjude leevendajana kui ka majandusliku kasvu mootorina, nii möönsid osalejad TalTechi puidu väärindamise fookustippkeskuse seminaril. Kokku tulid ettevõtjad, avaliku sektori esindajad, ülikoolide teadlased ja erialaliidud, et arutada sektori väljakutseid ja edasisi koostöövõimalusi.
Kliimaministeeriumi rohereformi teekaartide valdkonnajuht Maria Värton tõdes, et puidusektor mängib võtmerolli CO₂ sidumises, kuid hetkel on Eesti heitkogused suuremad kui meie süsiniku sidumise võimekus. Riigi eesmärk on aastaks 2030 tasakaalustada kasvuhoonegaaside heitmed ja sidumine, kusjuures oluline roll on puidu väärindamisel. Selle saavutamiseks on kliimaministeeriumis valmimas põhjalik puidu väärindamise teekaart, mis analüüsib uusi tehnoloogiaid ja kaardistab puiduressursse aastani 2050.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütik Karel Lember rõhutas, et kuigi puidusektor moodustab Eesti tööstussektorist ligi veerandi, on eksport siiani alaoptimaalne. Kui Eesti puittooted müüdaks põhjanaabritega samal tasemel, võiks ekspordi maht kolmekordistuda.
Seminaril tutvustasid TalTechi fookustippkeskuse teadlased oma laborite võimalusi. Kaasprofessor Alar Just rääkis konstruktsioonipuitu käsitlevatest uuringutest, sealhulgas tulepüsivuse ja mehaaniliste omaduste parandamisest. Kaasprofessor Jaan Kers tõi esile puidutehnoloogia labori laia profiili, mis hõlmab näiteks viimistlusmaterjalide vananemiskatseid ja vineeri valmistamise protsesse.
Biopolümeeride labor, mida juhib kaasprofessor Andres Krumme, keskendub bioplastide ressursitõhusamale tootmisele. Samal ajal arendab analüütilise keemia labor uusi meetodeid bioaktiivsete ainete määramiseks. Kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee biopõhiste protsesside töögrupp uurib, kuidas kasutada puidutööstuse jäätmeid väärtuslike materjalide ja toodete loomiseks.
Kõikide fookustippkeskuse teenuste ja kompetentsidega saab tutvuda valminud kodulehel (esialgu inglisekeelsena): https://woodval.taltech.ee/
Seminari eesmärk oli luua uusi kontakte ja edendada teaduskoostööd. Lisaks teoreetilistele aruteludele külastati TalTechi laboratooriume, et tutvuda nende praktiliste võimalustega.
Puidu väärindamine ei ole vaid majanduslik küsimus – see on ka võimalus aidata kaasa rohepöördele, pakkudes samal ajal uusi turuvõimalusi ja kõrgema väärtusega tooteid. Seminar tõestas, et teaduse, ettevõtluse ja avaliku sektori ühine jõupingutus võib muuta Eesti puidusektori maailmatasemel eeskujuks.
Ürituses esinesid nii FTK konsortsiumi liikmed kui teaduspartnerid ja avaliku sektori esinejad:
- Avasõnad TalTechi rektori Tiit Landi poolt. Fookustippkeskuste kontseptsioon, vajadus ja tähtsus.
Puidu Väärindamise FTK tegevuse tutvustus, arendus- ja teadusvõimekus, koostöövõimalused ettevõtetele ja teadusasutustele.
- “Puidu Väärindamise FTK kontseptsioon”
Viktoria Gudkova
Puidu Väärindamise FTK arendusjuht - “Puiduinseneeria ja mehaaniline väärindamine”
Alar Just, kaasprofessor tenuuris
Ehituskonstruktsioonide uurimisrühm:
Ehituse ja arhitektuuri instituut - “Puidutehnoloogia ja mehaaniline väärindamine”
Jaan Kers, kaasprofessor tenuuris, labori juhataja
Puidutehnoloogia labor:
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut - “Tselluloosi keemiline väärindamine”
Andres Krumme, kaasprofessor tenuuris, labori juhataja
Biopolümeeride tehnoloogia labor:
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut - “Puidu (bio)keemiline väärindamine ja analüüs”
Maria Kulp, analüütilise keemia labori juhataja
Keemia osakond:
Keemia ja biotehnoloogia instituut - “Biopõhised protsessid puidutööstuse jäätmete väärindamiseks”
Petri-Jaan Lahtvee, kaasprofessor tenuuris
Toidu- ja biotehnoloogia osakond:
Keemia ja biotehnoloogia instituut
Sünergia
Kuidas riik saab aidata puidu väärindamise temaatika arendamist ja kuidas meie töö sobitub riigi plaanidesse?
- Maria Värton, majandusekspert
Rohereform, Kliimaministeerium - Karel Lember, analüütik
Strateegiaosakond, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Eraettevõtjate ja teadusorganisatsioonide vahelise koostöö arendamine.
- Henrik Välja, tegevjuht
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit - Indrek Tulp, rakendusuuringute divisjoni juht
Metrosert AS - Mart Toots, arendusjuht
TA-ekspert (Bio- ja tervisetehnoloogiad) EAS
Teadus- ja arenduskoostöövõimalused Eesti kõrgkoolidega
- Marku Lamp, teadus- ja arenduskoostöö juht
Eesti Maaülikool - Siim Salmar, orgaanilise keemia kaasprofessor
Tartu Ülikool
Tutvuge ühise presentatsioonislaitidega
Galerii
