Analüütilise keemia labor toetab puidu ja muu biomassi kestlikku väärindamist keemilise analüüsi ja materjalide iseloomustamise kaudu. Labor määrab lignotselluloossete materjalide, biopolümeeride ja biopõhiste toodete koostist ja struktuuri, sealhulgas ligniini, tselluloosi, hemitselluloosi, ekstraktiivainete ja metallide sisaldust. Kasutades selliseid meetodeid nagu FTIR, TMR ja massispektromeetria, pakub labor analüütilist tuge biomassi fraktsioneerimiseks ja uute materjalide arendamiseks. Teadustöös keskendutakse ka rohelistele analüüsimeetoditele, mis vähendavad ohtlike kemikaalide kasutamist, proovide ettevalmistamise vajadust ja jäätmeteket. Labor teeb koostööd teadlaste ja ettevõtetega, et arendada usaldusväärseid analüütilisi lahendusi ja toetada innovatsiooni kogu puidu väärtusahelas.
PUUTAR on puidu väärindamise ja analüüsi taristu, mis koondab kolme Eesti ülikooli tipptasemel teadustaristu ja oskusteabe, et aidata ettevõtetel ja teaduspartneritel arendada, katsetada ja skaleerida uuenduslikke puidupõhiseid materjale, tooteid ja protsesse. Ühine taristu ühendab 14 teadusüksust kaheksas instituudis ning hõlmab kogu Eesti puidu väärindamise väärtusahelat. PUUTARi võimekus katab esmase ja teisese puidutoorme mehaanilise, keemilise, biokeemilise ja termokeemilise väärindamise – alates materjalide analüüsist ja omaduste katsetamisest kuni protsesside seire, biotehnoloogia ja pilootskaalas arendustööni. PUUTARit rahastab Eesti Teadusagentuur ning see toetab Eesti teadustaristu teekaardi projekti TARISTU24-TK.
PUUTAR võimaldab tööstus- ja teaduspartneritel kasutada spetsialiseeritud seadmeid, valdkondadevahelist teaduskompetentsi ning teha ühist teadus- ja arendustööd.
Taristu toetab:
- uute puidupõhiste toodete ja materjalide arendamist ning valideerimist;
- puidu, kõrvalsaaduste ja taaskasutatud ressursside tõhusamat kasutamist;
- toodete, materjalide ja protsesside katsetamist;
- teadustulemuste arendamist tööstuslike rakendusteni;
- ühiseid teadusprojekte ja rahvusvahelist koostööd.
Täiendavat oskusteavet ja taristut ühendades loob PUUTAR koordineeritud platvormi Eesti puiduteaduse ja puidutööstuse arendamiseks. Selle eesmärk on kiirendada üleminekut puidu suurema lisandväärtusega, ressursitõhusale ja kestlikule kasutamisele ning pakkuda ettevõtetele praktilist teadus- ja arendustuge kogu innovatsiooniprotsessi vältel.
| Taristu | Teenuse info | Teenuse kontakt |
|---|---|---|
| Dünaamilis-mehaaniline analüüs | Puidupõhiste biomaterjalide dünaamilis-mehaanilise analüüsi seade | Andres Krumme, TalTech |
| EDS elementanalüsaator elektrit halvasti juhtivate objektide analüüsiks | Energiadispersiivne röntgenanalüsaator elementanalüüsiks, mikroskoobil Fei Nova Nanosem 450, mis võimaldab kasutada veeauru laengute neutraliseerimiseks, et uurida halvasti elektrit juhtivaid materjale ilma objekte metallikilede või süsinikuga katmata (nt. Puid, töödeldud puit, puidu baasil loodud uued materjalid ja komposiidid, polümeerid, oksiidid jne.). | Siim Pikker, UT |
| Fourier’ teisendusega infrapunaspektroskoopia (FT-IR) | Ensüümide disain ning karakteriseerimine (puidu polümeeride hüdrolüüsil või puidusuhkrute biotehnoloogilisel valoriseerimisel) | Petri-Jaan Lahtvee, TalTech |
| Füüsikalis-keemiliste, struktuursete ja mehaaniliste omaduste määramise kompleks | Modulaarne dünaamiline ostsilleeriv nihkereomeeter Anton Paar MCR 703 reoloogilisteks analüüsideks. | Siim Salmar, UT |
| Induktiivsidestatud plasma optiline emissioonspektromeeter (ICP-OES) | Mikro- ja makroelementide määramine erinevates maatriksites | Maria Kulp, TalTech |
| Koonuskalorimeeter | Materjalide katsetamine kõrgetel temperatuuridel sh käitumise uurimine tulekahjuolukorras | Alar Just, TalTech |
| On-line spektromeetriline monitooring | Puidu keemilise väärindamise ahela protsesside reaalajas spektromeetriline jälgimine ja analüüs | Ivari Kaljurand, UT |
| Pinna ja tiheduse profiili automaatne analüüs | Puidu, spooni, vineeri ja puitplaatide pinnageomeetria ja tihedusjaotuse kiire iseloomustus. | Heikko Kallakas, TalTech |
| Täppismanipulatsiooni komplekt | Täisfunktsionaalne puidu ja puittoodete täppismanipulatsiooni komplekt | Ahto Kangur, EMÜ |
| Termogravimeetriline analüsaator | Puidupõhiste materjalide termiliste omaduste määramise kompleks võimaldab määrata materjalide ja kemikaalide massikadu (lagunemist) kuumutamisel. | Livia Matt, UT |
| Termokeemilise väärindamise platvorm | Puidu ja puidujäätmete termilise töötlemise ja väärindamise uuringud | Timo Kikas, EMÜ |
Puidu keemilise väärindamise ahelasse panustame vaheproduktide koostise analüüsiga, analüüsi metoodikate arendusega ja koolitame kraadiõppureid puiduväärindamise ahela protsessi reaalaja analüüsi TRL tasemetel 1 kuni 4. Gaasfermentatsiooni labori (ValgepeaLab) kompetentsid ja tegevused puidu väärindamise alal hõlmavad gaasfermentatsiooni protsesside ja seal kasutatavate rakuvabrikute arendust sünteesgaasi kasutamiseks, mis võimaldab väärindada gasifitseeritud puidujäätmeid.
Arendame uudseid biopõhiseid ja jätkusuutlike protsesse, mille keskmes on rakuvabrikute kasutamine toidu- ja puidutööstuse süsinikurikaste kõrvalsaaduste muundamine lisandväärtusega toodeteks. Ühendame metaboolse modelleerimise, sünteetilise bioloogia tööriistu ja laboriskaalal bioreaktori lahendusi, rakuvabrikute kavandamiseks ja konstrueerimiseks ning bioprotsesside iseloomustamiseks ja optimeerimiseks. Lisaks biotehnoloogiliste tootmisprotsesside tõhususe tõstimseks arendame elusmaterjale 3D-printimist.
Labori uuringute põhirõhk on biopõhiste keskkonnaressursside vääristamises igapäevastes ja kõrgtehnoloogilistes rakendustes. Eesmärk on leida fossiilpõhistele polümeersetele materjalidele jätkusuutlikke alternatiive, kasutades biopõhiseid alternatiive ja taaskasutatavaid materjale. Labori meeskond otsib uudseid viise tselluloosi säästvaks väärindamiseks, kasutades uusi, taaskasutatavaid lahustisüsteeme, biopõhiseid keemilisi modifitseerimise reagente ja energiasäästlikke tehnoloogiaid, nagu reaktiivne ekstrusioon. Labor tegeleb ka plastijäätmete ringlussevõtu probleemide lahendamisega ja arendab nanokiulisi materjale elektrienergia kogumiseks ja salvestamiseks. Laboril on Eestis ainulaadne piloottootmisvõimekus polümeertehnoloogia olulistes valdkondades nagu kuumsegamine, ekstrusioon, survevalu, katmine ja elektroketrus. Labor pakub erinevaid katseteenuseid polümeermaterjalide keemiliste ja füüsikaliste omaduste määramiseks.
Peamiseks uurimissuunaks on uute puidu biotoormel baseeruvate polümeeride süntees, mis võiks asendada olemasolevaid fossiilsest toorainest tehtud polümeere. Eelkõige keskendume jäiga struktuuriga polümeeridele, mis sobiksid asendama fossiilset päritolu materjale just nõudlikumates valdkondades nagu tehnoloogiasektor, ehitus ja temperatuuritaluvad pakendid. Lisaks pöörame tähelepanu materjalide kogu elutsüklile – ehk kuidas disainida polümeeri struktuur selliselt, et materjali ümbertöötlemine ja taaskasutamine oleks võimalikult lihtne ning tema jalajälg keskkonnale väike.
Nanostruktuuride füüsika labor (NSL) on oma uurimis- ja õppetöös spetsialiseerunud materjaliteadusele ja madaladimensionaalsete struktuuride füüsikale ning nende rakendustele. Tähtsamad uurimissuunad on nanostruktuursete materjalide karakteriseerimine (elektronmikroskoopia SEM, teravikmikroskoopia AFM); mikro- ja nanooptilised süsteemid (optilised resonaatorid ja nende rakendused, plasmonsüsteemid); materjalitehnoloogia (biopolümeerid, uudsed vahtmaterjalid, aerogeelid, nanoosakesed, oksiidsed materjalid, tihendatud puit, vineer, termoplastikud) ja pinnatöötlus (puitmaterjalide ja metallide katmine erinevate funktsionaalsete kiledega).
Tartu Ülikooli puidukeemia ja ligniini labor ühendab puidubiomassi väärindamisel orgaanilise sünteesi, füüsikalise orgaanilise keemia, sonokeemia, arvutuskeemia, ülekriitilise ekstraktsiooni jpm. Labor aitab ettevõtetel ja teaduspartneritel hinnata puidu ja puidutööstuse kõrvalsaaduste sobivust uute toodete arendamiseks. Labor uurib, kuidas kasutada ligniini, tselluloosi, ekstraktiivaineid ja teisi puidu koostisosi näiteks puidukaitsevahendite, värvide, liimide ja plastide arendamisel. Koostöö võib hõlmata toorme analüüsi, töötlemisviisi valikut ja tootekoostiste katsetamist laboris. Lisainfo: lignovibe.com ja woodbiotech.com
TalTechi puidutehnoloogia labor arendab puidu ja teiste looduslike toorainete väärindamise võimalusi, luues ning katsetades suurema lisandväärtusega materjale ja tooteid. Labori kompetentsid hõlmavad spooni- ja vineeritehnoloogiat, puitkomposiite, liimimist, pinnaviimistlust ning materjalide omaduste ja vastupidavuse hindamist. Koostöös ettevõtetega toetatakse tootearendust ja puiduressursi tõhusamat kasutamist.
Projekti käigus saadavad uudsed biopõhised materjalid sobiksid kasutamiseks materjalile kõrgeid nõudmisi seavates valdkondades nagu ehitus- ja insenerilahendused, pinnakatted, pakendid. Saadavad tulemused avardavad võimalusi lignotselluloosilise toorme kasutuselevõtuks ning uudsete bio-päritolu plastide tootmiseks.
Projekti eesmärk on piiriüleselt välja töötada vähese keskkonnamõjuga tuletõkkevahend puitmajadele ja puitmööblile, mis oleks sobilik kasutamiseks nii välis- kui sisetingimustes.
Projekt annab uue väärtuse vähekasutatud lehtpuuliikidele, nagu haab, sanglepp ja hall lepp. Säästva keemilise töötlemise ja energiatõhusa tihendamise abil parandatakse nende tugevust ja muid materjaliomadusi, et laiendada nende kasutamist spoonipõhistes inseneripuittoodetes.
Projekt arendab avalikku ruumi sobivaid kiiresti püstitatavaid modulaarseid varjumiskohti, et toetada Eesti elanikkonnakaitset. Uuritakse kohalikke, taastuvaid ja taaskasutatavaid alternatiive terasele ja betoonile, keskendudes inseneripuidule. Projekti käigus katsetatakse konstruktsioonide kandevõimet ja plahvatuskindlust, arendatakse töökindlaid liiteid ning valmib testitud prototüüp koos projekteerimis- ja kasutusjuhistega. Projektis osalevad TalTech, Sisekaitseakadeemia, Peetri Puit ning Eesti ja Ukraina partnerid, kaasates aktiivselt lõppkasutajaid.
Projekt koondab teadlasi ja ettevõtteid lahendamaks mitmeid puidu keemilise väärindamise ahela põhiprobleeme, järgides ressursi kaskaadkasutuse põhimõtteid majanduslikult otstarbekalt. Projektis rakendatakse uudseid füüsikalis-keemilisi tehnoloogiaid kaseligniini, ligniini-tselluloosi segude ja männi töötlemisjääkide väärindamiseks, luues neist pikaajaliselt süsinikku salvestavaid materjale ja mis konkureerivad loomset ja fossiilset päritolu materjalidega.